4. nädal

 

Eesti infoühiskonna arengukava lugedes jäid silma punktid, kus olid kirja pandud visioonid aastaks 2020. Kuna meil on nüüd käes aasta 2021 siis oli see tore lugemine, et mida taheti saavutada. Mõni asi tuli ära ka, nagu näiteks eesti e-residentsus. Seda hakati välja andma alates 1. maist aastal 2018 ning kohe täitub tal ilus 3 aastat. Meie pisikesel riigil on tänase seisuga juba 73 915 e-residenti 173st erinevast riigist (seisuga veebruar 2021). Tegemist on siis digitaalse isikutunnistusega, millega välismaa kodanik saab kergemalt Eestis asju ajada, firmat luua, seda juhtida jms. Tegemist on igati targa otsusega riigi poolt meelitamaks siia veel rohkem välisinvestoreid. Arvestades meie digitaalselt arengut avalikus sektoris siis on see olnud igati loogiline jätk asjadele. Teadaolevalt oleme me siiani ka ainus riik maailmas, kes sellist võimalust pakub. Teistel lihtsalt puudub vajalik infosüsteem selleks. Paljud ametkonnad ei „suhtle“ digitaalselt omavahel ning kogu taoline asjaajamine on keerulisem. Kui me oma nokiat otsisime ja märke vorpisime, miks keegi ei pakkunud välja, et aga kogu taoline digitaliseeritus ja lihtsus tegelikult ongi meie nokia. See on meie tuntuim ekspordi artikkel, mida reaalselt käiakse mujal riikides tutvustamas ja käivitamas.

Vastupidiselt eelmisele on üks punkt, mis minu meelest väga realiseerinud pole. Tsiteerin:

 „Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest“

Ma nüüd pole päris kindel kui tark tarbija eestlane tänu IKT-le on. Teadlikum on ta ehk selles, et oskab enne ostmist otsida paremat hinda, kuid lugedes pidevalt uudiseid, kuidas siin-seal keegi jälle interneti pettuse ohvriks langes, julgen natuke selles kahelda. Ehk siis tööd tuleb veel pikalt ja palju teha. Epoodide osale andis tegelikult suure ja massilise tõuke meie armas lahutamatu pandeemia. Enne seda e-poed eksisteerisid kuid neid kasutati vähem. Reeglina mindi ikka füüsiliselt poodi, vaadati, katsuti ja siis langetati ostuotsus. Teine asi mis Eestis pole ka väga realiseerunud on nn Tark maja. On olemas meil üksikuid näidiseid kuid massideni see siiski pole veel jõudnud. Pigem loetakse seda kalliks nishi tooteks ning isegi elektri auto on täna populaarsem kui tark kodu. Samas pole selles vallas näinud ka ühtegi tõuget riigi poolt nagu oli seda elektri autode vallas. Rohkem on mindud seda teed, et olemasolevad energiatõhusamaks muuta kui targaks. Äkki järgmise 10a jooksul?

 

Allikad:

Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

E-residentsuse koduleht:

https://e-resident.gov.ee/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

5. nädal

 Tänapäeval, eriti nüüd veel pandeemia ajal, on väga palju inimeste omavahelin suhtlus võrgus. Saadakse vähe kokku, ollakse isolatsioonis jms. Kui enamus inimesi saavad sellega ilusti hakkama, siis ma olen aegajalt enda meelelahutuseks vaadanud teatud uudiste kommentaariume. Ja siinkohal pole portaalidel suurt vahet, et millises, igalpool on üsna sarnane olukord. Nimelt inimesed unustavad ära igasuguse elementaarse viisakuse ja inimlikuse. Ning järgneb räme sõim. Võiks ju eeldada, et täiskasvanud inimene teab, kuidas käituda ja reeglina tänaval ju kedagi võõrast solvama ei lähe. Kuid seal tehakse. Väga paljud ei taju seda, et nad esindavad ennast seal ning nad kirjutavad seal enamvähem avalikus ruumis. Väga lihtne on ju pisike tekstike valmis toksida mugavalt kodus arvuti taga ja üks "send" nupp ja mu "arvamus" on avaldatud. Lisaks veel pandud suvaline nimi ja nüüd arvatakse, et jäädi anonüümseks ja üles ei leita. Teine osa, mida ma kommentaariumite puhul olen muian
Lisateave

8. nädal

   „Ta installis mulle wördi ja ekseli, võid oma muredega tema poole pöörduda. Ta on proff selles vallas!“ – taolisi lauseid võis veel 10a tagasi sõprade seas ringi liikumas kuulda kui kellegil oli arvutiga midagi kehvasti ja teine siis soovitas oma sõpra arvutit parandama vms täiendusi tegema. Selliseid inimesi peeti siis professionaalideks, kuna nad teadsid asjast. Ning eks need inimesed pidasid ise ka ennast selleks, iseasi kas nad seda tegelikult ka olid. Täna seda enam väga ette ei tule. Inimesed on juba ise teadlikumad, „wördi“ paigaldamine arvutisse on toodud emakeelde ja ütlemata lihtsaks, et sellega on sisuliselt ka mu vanaema hakkama (ei ole lihtsalt näide, ta on tegelikult ka üsna usin arvutikasutaja juba, üks proff õpetas  😉  ). Mõnes mõttes nad ka olid seda. Pahatihti olid sa olukorras, kus oli keegi saamatu kasutaja tekitanud arvutiga sellise olukorra, mida oleks raske lahendada isegi tarkvara loonud inimestel. Rääkimata kannatlikkusest mis neil peab olema arvuti kasutaj
Lisateave

9. nädal

Steve Ballmer oli tuntud oma kirgliku ja energiat täis juhtimisstiili poolest, mida iseloomustas tema piiritu energia, intensiivne keskendumine ja lakkamatu püüdlus edu poole. Ta seadis palju rõhku ettevõtte tehnilise meeskonna olulisusele. Samuti oli Steve Ballmer kuulus oma võistlusvaimu poolest ning motiveeris oma meeskonda alati tipptaseme poole püüdlema. Ta uskus, et koostöö on iga organisatsiooni edu jaoks ülioluline ning julgustas oma töötajaid koostööd tegema ja oma ideid jagama. Ta rõhutas ka riskide võtmise ja läbikukkumisvalmiduse olulisust, kuna tema arvates saab innovatsioon toimuda ainult katsetamise ja vigadest õppimise kaudu. Tema agressiivne lähenemine ei olnud aga kõigile meelt mööda, arvati, et tema meetodid võivad mõjuda lõhestavalt ning demotiveerivalt ja et ta kohanes tehnoloogiatööstuse kiirelt muutuva maastikuga aeglaselt. Sellest hoolimata sai Microsoftist tema juhtimisel üheks suurimaks ettevõtteks IT maailmas. Linuxi looja Linus Torvalds on aga tuntud oma pra
Lisateave