5. nädal

 Tänapäeval, eriti nüüd veel pandeemia ajal, on väga palju inimeste omavahelin suhtlus võrgus. Saadakse vähe kokku, ollakse isolatsioonis jms. Kui enamus inimesi saavad sellega ilusti hakkama, siis ma olen aegajalt enda meelelahutuseks vaadanud teatud uudiste kommentaariume. Ja siinkohal pole portaalidel suurt vahet, et millises, igalpool on üsna sarnane olukord. Nimelt inimesed unustavad ära igasuguse elementaarse viisakuse ja inimlikuse. Ning järgneb räme sõim. Võiks ju eeldada, et täiskasvanud inimene teab, kuidas käituda ja reeglina tänaval ju kedagi võõrast solvama ei lähe. Kuid seal tehakse. Väga paljud ei taju seda, et nad esindavad ennast seal ning nad kirjutavad seal enamvähem avalikus ruumis. Väga lihtne on ju pisike tekstike valmis toksida mugavalt kodus arvuti taga ja üks "send" nupp ja mu "arvamus" on avaldatud. Lisaks veel pandud suvaline nimi ja nüüd arvatakse, et jäädi anonüümseks ja üles ei leita. Teine osa, mida ma kommentaariumite puhul olen muianud on see, et jauratakse teemal, et näe, minu postitus kustutati, sõnavabadust rikuti jms. Esiteks erakapitalil põhinevad portaalid võivad oma nägemuse järgi sisu modereerida kui see läheb vastuollu kas konkreetselt riigi seadustega või on vastuolus portaali enda kehtestatud reeglitega. Seega, sul on seal sõnavabadus, kuid teatud piirini. Märganud olen ka seda, et sageli aetakse segamini mõisted sõnavabadus ja vihakõne. Arvatakse, et sõnavabadus on see kui sa võid suust välja ajada igasugu teksti kartmata tagajärgede pärast. See oleks umbes sama hea, et lähed võtad kellegi inimese elu ja põhjendad seda sellega, et vaba mees vabal maal, teen mis tahan ning vastutust ma selle eest võtma ei pea. Sõnavabadus on ikka see, et sa võid ja saad oma isiklikke vaateid tutvustada teistele, aga seda rahulikult tsiviliseeritud viisil. 

Isiklikult väldin kommentaariumites sõna võtmast, kuna reeglina ma tunnen, et see on kui tuuleveskitega võitlemine. Ühe korra elus olen seda teinud, hea 10a tagasi äkki. Tegemist oli LGBT õiguste teemaline artikkel ja seal ma siis sõna võtsin ka ja avaldasin arvamust. Siis sain teada kõike mis ma olen, mida kuhu pista võin jms. Peale seda mõtlesin küll, et no ei ole vaja seda sõimu enda suunas. Aga lugemas käin küll vahest harva ning ikka ja jälle pean tõdema, et mõni inimene lihtsalt on loomult kuri.