Postitused

9. nädal

Steve Ballmer oli tuntud oma kirgliku ja energiat täis juhtimisstiili poolest, mida iseloomustas tema piiritu energia, intensiivne keskendumine ja lakkamatu püüdlus edu poole. Ta seadis palju rõhku ettevõtte tehnilise meeskonna olulisusele. Samuti oli Steve Ballmer kuulus oma võistlusvaimu poolest ning motiveeris oma meeskonda alati tipptaseme poole püüdlema. Ta uskus, et koostöö on iga organisatsiooni edu jaoks ülioluline ning julgustas oma töötajaid koostööd tegema ja oma ideid jagama. Ta rõhutas ka riskide võtmise ja läbikukkumisvalmiduse olulisust, kuna tema arvates saab innovatsioon toimuda ainult katsetamise ja vigadest õppimise kaudu. Tema agressiivne lähenemine ei olnud aga kõigile meelt mööda, arvati, et tema meetodid võivad mõjuda lõhestavalt ning demotiveerivalt ja et ta kohanes tehnoloogiatööstuse kiirelt muutuva maastikuga aeglaselt. Sellest hoolimata sai Microsoftist tema juhtimisel üheks suurimaks ettevõtteks IT maailmas. Linuxi looja Linus Torvalds on aga tuntud oma pra
Postita kommentaar
Lisateave

8. nädal

   „Ta installis mulle wördi ja ekseli, võid oma muredega tema poole pöörduda. Ta on proff selles vallas!“ – taolisi lauseid võis veel 10a tagasi sõprade seas ringi liikumas kuulda kui kellegil oli arvutiga midagi kehvasti ja teine siis soovitas oma sõpra arvutit parandama vms täiendusi tegema. Selliseid inimesi peeti siis professionaalideks, kuna nad teadsid asjast. Ning eks need inimesed pidasid ise ka ennast selleks, iseasi kas nad seda tegelikult ka olid. Täna seda enam väga ette ei tule. Inimesed on juba ise teadlikumad, „wördi“ paigaldamine arvutisse on toodud emakeelde ja ütlemata lihtsaks, et sellega on sisuliselt ka mu vanaema hakkama (ei ole lihtsalt näide, ta on tegelikult ka üsna usin arvutikasutaja juba, üks proff õpetas  😉  ). Mõnes mõttes nad ka olid seda. Pahatihti olid sa olukorras, kus oli keegi saamatu kasutaja tekitanud arvutiga sellise olukorra, mida oleks raske lahendada isegi tarkvara loonud inimestel. Rääkimata kannatlikkusest mis neil peab olema arvuti kasutaj
Postita kommentaar
Lisateave

6. nädal

Lugesin läbi Piraadi Partei ettepanekud autoriõiguste muutmiseks. Oli päris huvitav lugemine ning mõned mõtted. Ilmselt üks kõige vastuolulisemaid, millest nad seal räägivad on tasuta jagamine mitte kommerts eesmärkidel. Ehk siis sellega ei tohi raha teenida. Leian, et see „tasuta“ on üsna hall ala. Võtame näitena kinod ja filmid. Kinod filme enda valdusesse tasuta ei saa, nad peavad maksma õiguse eest seda enda juures näidata. Seevastu saavad nad küsida igalt külastajalt pileti raha, millega pakuvad oma teenust. Filmi tööstus sai kinolt raha ja saab uusi filme toota, kino sai kliendilt raha millega maksis filmi eest ja ka parendab oma teenuseid millega uuemaid ja ägedamaid filme näidata. Kõik nagu toimiks. Aga kui ma võin seda filmi nüüd tasuta levitada, kuna ma tulu ei teeni sellelt? Sisuliselt ma võin ju tekitada suure välikino ja panna seal filmi käima. Ja kuna ma kelleltki filmi vaatamise eest pileti raha ei küsi siis ma ei pea ju ise ka filmi eest maksma. Filmi tööstus raha ei
Postita kommentaar
Lisateave

5. nädal

 Tänapäeval, eriti nüüd veel pandeemia ajal, on väga palju inimeste omavahelin suhtlus võrgus. Saadakse vähe kokku, ollakse isolatsioonis jms. Kui enamus inimesi saavad sellega ilusti hakkama, siis ma olen aegajalt enda meelelahutuseks vaadanud teatud uudiste kommentaariume. Ja siinkohal pole portaalidel suurt vahet, et millises, igalpool on üsna sarnane olukord. Nimelt inimesed unustavad ära igasuguse elementaarse viisakuse ja inimlikuse. Ning järgneb räme sõim. Võiks ju eeldada, et täiskasvanud inimene teab, kuidas käituda ja reeglina tänaval ju kedagi võõrast solvama ei lähe. Kuid seal tehakse. Väga paljud ei taju seda, et nad esindavad ennast seal ning nad kirjutavad seal enamvähem avalikus ruumis. Väga lihtne on ju pisike tekstike valmis toksida mugavalt kodus arvuti taga ja üks "send" nupp ja mu "arvamus" on avaldatud. Lisaks veel pandud suvaline nimi ja nüüd arvatakse, et jäädi anonüümseks ja üles ei leita. Teine osa, mida ma kommentaariumite puhul olen muian
Postita kommentaar
Lisateave

4. nädal

  Eesti infoühiskonna arengukava lugedes jäid silma punktid, kus olid kirja pandud visioonid aastaks 2020. Kuna meil on nüüd käes aasta 2021 siis oli see tore lugemine, et mida taheti saavutada. Mõni asi tuli ära ka, nagu näiteks eesti e-residentsus. Seda hakati välja andma alates 1. maist aastal 2018 ning kohe täitub tal ilus 3 aastat. Meie pisikesel riigil on tänase seisuga juba 73 915 e-residenti 173st erinevast riigist (seisuga veebruar 2021). Tegemist on siis digitaalse isikutunnistusega, millega välismaa kodanik saab kergemalt Eestis asju ajada, firmat luua, seda juhtida jms. Tegemist on igati targa otsusega riigi poolt meelitamaks siia veel rohkem välisinvestoreid. Arvestades meie digitaalselt arengut avalikus sektoris siis on see olnud igati loogiline jätk asjadele. Teadaolevalt oleme me siiani ka ainus riik maailmas, kes sellist võimalust pakub. Teistel lihtsalt puudub vajalik infosüsteem selleks. Paljud ametkonnad ei „suhtle“ digitaalselt omavahel ning kogu taoline asjaajamin
Postita kommentaar
Lisateave

3. nädal

„Vanasti“ sa pidid teadma kust infot otsida. Isegi Google ei omanud alati kõike infot hetkel ümber toimuvast. Kus toimub antud nädalavahetuse vingeim pidu linna peale, millal on järgmine kirbukas ja kes korraldab parasjagu head sooduskampaaniat sinu lemmik x tootele? Suuremate kampaaniate, esinejate jms korral oli loomulikult tele, raadio jms meediakandjad reklaame täis ja sa said teada selle kaudu. Pisemad, nö nishitoodete, info aga liikusid suust suhu, pisikesed postrid bussipeatuse posti küljes jne. Polnud suurt raha taga reklaami jaoks.  Täpselt samamoodi, nagu Statoil populariseeris Eestis kohvi kaasa ostmise, mis toona tundus natuke absurdse mõttena, tundus ka kogu info kätte saamine Facebookist umbes sama absurdsena. Ürituste puhul algas see sisuliselt sellest, et inimesed said hakata Facebooki kaudu enda privaat üritusele inimesi kutsuma. Ja sa said märkida kas oled tulemas või mitte. Väga lihtne oli arvet pidada selle üle palju sa kartulisalatit valmistama pead. Võisid ka vähe
Postita kommentaar
Lisateave

2. nädal

Kui paljudele tänapäeva, eriti noorema põlvkonna inimestele tundub, et internet on üsna iseenesest mõistetav asi ja ongi olnud selline üksteisega suhtlemis vahend siis mõnes mõttes on see isegi õige. Ca 30 aastat tagasi polnud internet küll iseenesest mõistetav asi ja veel enne seda ei tuntud seda ka interneti mõistena, kuid võrk kui selline sai küll loodud eesmärgiga suhelda. Täpsemalt siis suhtlesid omavahel arvutid ise, pakettide keeles. Meie näeme seda küll nullide ja ühtede jadana kuid need masinad said sealt kõik oma info kätte ja see toimib senimaani selliselt. See on nende „hääl“. Kuid nii, nagu inimestel on erinevaid keeli on ka arvutitel erinevaid keeli olnud omavahel suhtlemiseks. Mõned on unustusse vajunud ja enam ei kasutada, kuid teatakse (analoogiks võiksime võtta näiteks ladina keele. Seda teatakse, teadustöödes ka kasutatakse natukene, kuid igapäevast kasutust sellele pole). Mulle isiklikult sümpatiseerib üheks selliseks „unustatud keeleks“ on ALOHAnet. Ja seda põhjuse
Postita kommentaar
Lisateave