3. nädal

„Vanasti“ sa pidid teadma kust infot otsida. Isegi Google ei omanud alati kõike infot hetkel ümber toimuvast. Kus toimub antud nädalavahetuse vingeim pidu linna peale, millal on järgmine kirbukas ja kes korraldab parasjagu head sooduskampaaniat sinu lemmik x tootele? Suuremate kampaaniate, esinejate jms korral oli loomulikult tele, raadio jms meediakandjad reklaame täis ja sa said teada selle kaudu. Pisemad, nö nishitoodete, info aga liikusid suust suhu, pisikesed postrid bussipeatuse posti küljes jne. Polnud suurt raha taga reklaami jaoks. 

Täpselt samamoodi, nagu Statoil populariseeris Eestis kohvi kaasa ostmise, mis toona tundus natuke absurdse mõttena, tundus ka kogu info kätte saamine Facebookist umbes sama absurdsena. Ürituste puhul algas see sisuliselt sellest, et inimesed said hakata Facebooki kaudu enda privaat üritusele inimesi kutsuma. Ja sa said märkida kas oled tulemas või mitte. Väga lihtne oli arvet pidada selle üle palju sa kartulisalatit valmistama pead. Võisid ka vähe avalikuma teha, kus kutsutud sõbrad said sinna omakorda sõpru kutsuda. Seal nägid aga potentsiaali pisikesed üritused, kes said äkitselt endale tasuta suure kasutajaskonnaga platvormi enda käsutusse, et enda üritust reklaamida. Ja inimesed nägid ning tulid kohale. Loomulikult saad nüüd ka reklaamida ennast seal platvormil ja konkreetselt ka kohe õigele sihtgrupile, mis tegi reklaamimise palju odavamaks ja efektiivsemaks. Samamoodi on käitunud näiteks ka uudiste portaalid, kes on kõik endale oma „fänni“ lehekülje sinna loonud. Uuem uudis tuleb ja nad postitasid selle kohe oma seinale mis jõudis ringiga sinu seinale ja sul oli info käes. 

Ja lõpptulemus ongi see, et kui midagi soovid teha, kuhugi minna või midagi teada, siis suure tõenäosusega in Facebookis info olemas, mis puudutab sellist kiiret sotsiaalset lävimist. Ehk siis sinu 1 leht kõige jaoks. Nagu kunagi oli neti.ee pea iga Eestlase avaleheks ja sealt said edasi minna pea igale poole, mille huvi parasjagu oli. Täna küll räägitakse, et Facebook on langus trendis ja uuem generatsioon tuleb peale muude platvormidega. Kui Facebook infoallikana on siiski populaarne arvutikasutajate osas siis uus generatsioon on üles kasvanud mobiilidega ja neil on juba Snapchatid, tik-tok’id jms. Küll aga saab üsna kindlalt väita, et Facebook on tänapäeval väga konkreetselt mõjutanud kuidas me infot tarbime ja väga tugevalt kandadele astunud traditsioonilisele meediale. Vähendanud nende vaatajaskonda ning ka reklaami tulu. Kuniks tuleb järgmine ja saame öelda, et vot see oli toode, mis pühkis Facebooki kasutajaskonna ja raha.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

5. nädal

 Tänapäeval, eriti nüüd veel pandeemia ajal, on väga palju inimeste omavahelin suhtlus võrgus. Saadakse vähe kokku, ollakse isolatsioonis jms. Kui enamus inimesi saavad sellega ilusti hakkama, siis ma olen aegajalt enda meelelahutuseks vaadanud teatud uudiste kommentaariume. Ja siinkohal pole portaalidel suurt vahet, et millises, igalpool on üsna sarnane olukord. Nimelt inimesed unustavad ära igasuguse elementaarse viisakuse ja inimlikuse. Ning järgneb räme sõim. Võiks ju eeldada, et täiskasvanud inimene teab, kuidas käituda ja reeglina tänaval ju kedagi võõrast solvama ei lähe. Kuid seal tehakse. Väga paljud ei taju seda, et nad esindavad ennast seal ning nad kirjutavad seal enamvähem avalikus ruumis. Väga lihtne on ju pisike tekstike valmis toksida mugavalt kodus arvuti taga ja üks "send" nupp ja mu "arvamus" on avaldatud. Lisaks veel pandud suvaline nimi ja nüüd arvatakse, et jäädi anonüümseks ja üles ei leita. Teine osa, mida ma kommentaariumite puhul olen muian
Lisateave

8. nädal

   „Ta installis mulle wördi ja ekseli, võid oma muredega tema poole pöörduda. Ta on proff selles vallas!“ – taolisi lauseid võis veel 10a tagasi sõprade seas ringi liikumas kuulda kui kellegil oli arvutiga midagi kehvasti ja teine siis soovitas oma sõpra arvutit parandama vms täiendusi tegema. Selliseid inimesi peeti siis professionaalideks, kuna nad teadsid asjast. Ning eks need inimesed pidasid ise ka ennast selleks, iseasi kas nad seda tegelikult ka olid. Täna seda enam väga ette ei tule. Inimesed on juba ise teadlikumad, „wördi“ paigaldamine arvutisse on toodud emakeelde ja ütlemata lihtsaks, et sellega on sisuliselt ka mu vanaema hakkama (ei ole lihtsalt näide, ta on tegelikult ka üsna usin arvutikasutaja juba, üks proff õpetas  😉  ). Mõnes mõttes nad ka olid seda. Pahatihti olid sa olukorras, kus oli keegi saamatu kasutaja tekitanud arvutiga sellise olukorra, mida oleks raske lahendada isegi tarkvara loonud inimestel. Rääkimata kannatlikkusest mis neil peab olema arvuti kasutaj
Lisateave

9. nädal

Steve Ballmer oli tuntud oma kirgliku ja energiat täis juhtimisstiili poolest, mida iseloomustas tema piiritu energia, intensiivne keskendumine ja lakkamatu püüdlus edu poole. Ta seadis palju rõhku ettevõtte tehnilise meeskonna olulisusele. Samuti oli Steve Ballmer kuulus oma võistlusvaimu poolest ning motiveeris oma meeskonda alati tipptaseme poole püüdlema. Ta uskus, et koostöö on iga organisatsiooni edu jaoks ülioluline ning julgustas oma töötajaid koostööd tegema ja oma ideid jagama. Ta rõhutas ka riskide võtmise ja läbikukkumisvalmiduse olulisust, kuna tema arvates saab innovatsioon toimuda ainult katsetamise ja vigadest õppimise kaudu. Tema agressiivne lähenemine ei olnud aga kõigile meelt mööda, arvati, et tema meetodid võivad mõjuda lõhestavalt ning demotiveerivalt ja et ta kohanes tehnoloogiatööstuse kiirelt muutuva maastikuga aeglaselt. Sellest hoolimata sai Microsoftist tema juhtimisel üheks suurimaks ettevõtteks IT maailmas. Linuxi looja Linus Torvalds on aga tuntud oma pra
Lisateave